kas pean oma välismaist tarnijat tootepassi jaoks kontrollima

Kohustuslik audit pole kusagil ette nähtud, kuid kontroll on vajalik

Ei, ESPR-is pole iseseisva kohustusena ette nähtud ega nõutud välismaise tarnija formaalset audiiti. Mis aga verordusest tuleneb, on see, et see isik, kes toob toote ELi turule — sageli impordiir — vastutab produktipassi andmete õigsuse eest. Kas see kindlus saavutatakse auditi, sertifikaadi, stichproviga või mõne muu kontrollimisviisiga, pole ette nähtud. Verordus seab nõuded tulemuse kohta: andmed peavad olema õiged, täielikud ja juurdepääsetavad. Kuidas see tulemus saavutatakse, jääb passiga vastutava isiku valida.

Kellele see kehtib ja millele ei kehti

See on eriti aktuaalne väljaspool ELi impordil: kes kleidingut või tekstiili importeerib ja toob esimesena Euroopa turule, kannab oma vastutust passiandate õigsuse eest, isegi kui need andmed pärinevad algselt teises riigis asuvalt tootjalt. See tuleneb ESPR-i (Regulatsioon (EL) 2024/1781) artiklist 29, mis käsitleb importijate kohustusi. Mis siit ei tulene, on kohustuslik kontrollimisviis, nagu näiteks audiit paigal, kolmanda osapoole kontroll või kindel kontrollprotokoll. Verordus ei sätesta meetodit; ta määrab vastutuse ühele osapoolele ja jätab selle täitmise avatuks. See tähendab ka seda, et audiit ei anna seadusjärgseid vabastusi vastutusest — audiit on abivahend kindluse saamiseks, mitte eesmärk iseeneses, mille abil vastutust edasi anda.

See teema puudutab lisaks artiklit 39, mis käsitleb teste, mõõtmisi ja arvutusmeetodeid, millega passiandate õigsust toetatakse. Need meetodid peavad olema usaldusväärsed, täpsed ja korratavad — kuid ka siin käib jutt andmete kvaliteedist, mitte tarnijal ette nähtud kontrollimisviisist.

Veel pole kindlat kuupäeva, kuid selge joon töökorralduses

Täpne kuupäev, millal need kohustused kleidingu ja tekstiili suhtes jõustuvad, pole veel kindlaks tehtud. ESPR-i töökorralduse 2025-2030 järgi oodatakse tekstiili delegeeritud akti 2027. aastal, kusjuures kõigepealt kehtestatakse see kleidingu kategooria puhul, mis koosneb vähemalt kaheksakümne protsendi ulatuses kiudulisest materjalist. Kuni delegeeritud akt on tekstiili kohta avaldatud, ei kehti selle toodeterühma suhtes veel konkreetset kohustust produktipassi osas ja seega ka mitte konkreetset kohustust tarnijate andmete kontrollimise osas. Kui rohkem teada saatakse selle kohta, kuidas delegeeritud akt tekstiili kohta täpselt täidetakse, siis täiendatakse seda siinsamas. Mis on aga juba teada: vastutus õigete andmete eest ei kao, kui kuupäev on kindlaks tehtud — see vastutus kehtib siis kohe.

Kuidas seda praktikas rakendatakse

Enamik siin kutsele vastanud ettevõtteid ei alusta auditiga, vaid selgete kokkulepetega. Loogiline esimene samm on määrata täpselt, milliseid andmeid on vaja ja kust tarneahela millisest lülist need peavad tulema — eriti kleidisega, mis mitme tootjate poolt valmistatakse, kus lõng, kuding ja õmblemine tulevad mõnikord erinevate osapoolte käest. Seejärel on tavapärane määrata kindlaks millised andmed täpselt tarnijalt nõutakse, et väärarvamiste tekkimist oodatava kohta vältida.

Seejärel järgneb küsimus, kuidas see tarnimine on tagatud. Paljud ettevõtted otsustavad selle sisaldada hankelepingus, lepingutega selle kohta, MILLISED andmed, MILLISES vormis ja MILLAL tarnitakse — seda saab lugeda lepingud, mida hanklepingus sätestada saab. Audit võib olla sellise lepingu osaks, kuid pole seda tingimata; hea leping selgete tarneministeerium ja kontrollimomendiga võib samahästi soovitud tulemuse anda.

Sõltumata sellest, mis on lepinguliselt kokku lepitud, on siiski mõistlik saadud andmeid ise kontrollida nende usaldusväärsuse ja järjepidevuse suhtes, näiteks kontrollides, kas tarnija andmed on õiged. Olemasolevad sertifikaadid, nagu GOTS või OEKO-TEX, võivad olla selleks toetavaks tõendiks; kuidas neid passiiga seostada, on kirjeldatud jaotises sertifikaadid tõendina tootepassisKui tarnija jätab lepingulisest kokkuleppest hoolimata andmeid ära või ei esita neid täielikult, on saadaval eraldi lähenemisviis olukordaks, kus tarnija andmeid ei esita.

Mille alusel see toimib: ESPR artiklid 29, 39 ja 40

Importija vastutus passiandmete õigsuse eest tuleneb ESPR artiklist 29 (Määrus (EL) 2024/1781). Artikkel 39 nõuab testimis-, mõõtmis- ja arvutusmeetodite nõudeid, mis on nende andmete aluseks. Artikkel 40 käsitleb pettuse ja jõudluse halvenemise vältimist, mis puudutab alustarkvara usaldatavust ilma konkreetset kontrollivorm ette kirjutamata. Artikkel 15 reguleerib tollilisi kontrolle digitaalse tootepassi üle impordi ajal, mis on asjakohane neile, kes väljaspool Euroopa Liitu impordivadkuid ka see artikkel ei nõua tellimusel auditit. Koos näitavad need artiklid, et määrus kehtestab vastutuse, kuid jätab tee selleni avatud.

Kes juba praegu välismaiste tarnijaega töötab, peaks kõige paremini alustama andmete vajaduse määratlemisega ja selgete tarnimise kokkulepete sissetoomisega ostuleppesse — see on alus, millele mis tahes kontroll, audit või mitte, on ehitatud.